Seekordsete suurepäraste luuledebütantide kohta võib kosta järgmist: Kertu Kändla tekstid on sõnavaralt rikkad ja kujundiilmalt nukrad, Jaan-Paul Sibul kirjutab võro keeles kasside kräumjäust, Kristian-Joel Paasi tekstid viskavad veenvaid krutskeid ja tõmbuvad tõsiseks, Johannes Liloveri luuletused viivad nii batuudi alla kui unenägudesse. Taas saab Värskest Rõhust lugeda Tähte Paalaroosi vaimukaid tekste, mis räägivad filoloogiks saamise valudest ja väldete määramisest . Kolme luuleautori tekstid viivad meid Eestist sammukese kaugemale: Tuule Kanguri luuletustes liigub kodu mööda ilma ringi ning selle käigus sõnastatakse piiriala teismeea ja täiskasvanuelu vahel ja valutatakse pead, Johan Haldna luulemina kirjutab metroos, on üksi ja on koos, Gregor Mändma luulemina on ühtaegu klassikaline boheemlane ja idaeurooplane .
Sügisesed proosaveerud toovad endaga kaasa ka Värske Novelli konkursi esimesed viljad. Peapreemia pälvinud Triinu Kree tekst on tormiline sissevaade noore naise eneseotsingutesse, eripremeeritud Katarina Kuningas jutustab jällegi naljakatest lapsepõlvejuhtumistest ja suureks kasvamisest. Kui Kirke Perteli novell räägib kallist lapsepõlvesõbrast, kes jätab sügavad jäljed kogu eluks, siis Laura Tombachi tekst on aga õrn palve masendunud sõbrale, kes paistab elust aina kaugemale libisevat. Ning lõpetuseks Laur Teiva humoorikas lühijutt, mis lahkab inimesi ja nende söömisharjumusi.
Lisaks on septembrinumber õige rahvusvaheline! Kõigepealt peatume Soomes. Nimelt kutsus Margaret Tilk kokku kolm Värske Rõhu autorit – Reijo Roosi, Mona Tärgi ja Helena Aadli –, et vestelda ühise tausta ja identiteedi teemadel ning aru saada sellest, kas eesti-soome või soome-eesti taust mõjutab üldse midagi või kedagi . Juttu tuleb institutsionaalsest elust, „headest“ ja „halbadest“ mamudest ning muidugi Mika Waltarist ja Aku Ankkast, Hesburgerist ja IKEAst. Pilti tegi Bethriin Pilv!
Balti vihikust leiab aga luulet ja proosat kaheteistkümnelt noorelt läti ja leedu autorilt, kes osalesid jaanuaris Eestis noorte Balti kirjanike talvekoolis , ning päeviku eesti korraldajate-osalejate muljetega . Esineb kotkaid, sipelgaid, ultrahelipilte, öösärke ja kojamehi, jäetakse hüvasti suletud heksameetritehase ja lüüriliste subjektide kirikuga, peetakse liiklusohtlikke arutelusid isikliku kirjanduse piiride ja selle üle, mis juhul ikkagi üldse VÕIB KIRJUTADA. Hoiatus! Lugemine võib tekitada soovi hakata õppima läti või leedu keelt.
Seekordses välgatuses tähistame J.D. Salingeri 105. sünniaastapäeva! Nimelt kirjutab Rahel Ariel Kaur kultuskirjaniku ühest kõige vähem tuntust ja mõistetust, hullumeelselt metatekstuaalsest teosest – 1963. aastal ilmunud romaanist „Seymour: sissejuhatus“. Kriitikarubriigis saavad aga sõna Johanna Rannik, kes kirjutab Sveta Grigorjeva mullu ilmunud luulekogust „Frankenstein“, ning kolm kriitikadebütanti! Liisbet Urba arvustab Piret Jaaksi romaani „Taeva tütred“, Ilo Tuule Rajand Sven Mikseri „Varedat“ ja lõppeks võtab Reijo Roos ette Triinu Kree debüütkogu „Kajakalinnad“.
Septembrinumbris soovitab kolme põnevat raamatut kriitik, kuraator, pedagoog ja kultuurikorraldaja Airi Triisberg, numbri illustreeris Martin Kipper.
Seekordsete suurepäraste luuledebütantide kohta võib kosta järgmist: Kertu Kändla tekstid on sõnavaralt rikkad ja kujundiilmalt nukrad, Jaan-Paul Sibul kirjutab võro keeles kasside kräumjäust, Kristian-Joel Paasi tekstid viskavad veenvaid krutskeid ja tõmbuvad tõsiseks, Johannes Liloveri luuletused viivad nii batuudi alla kui unenägudesse. Taas saab Värskest Rõhust lugeda Tähte Paalaroosi vaimukaid tekste, mis räägivad filoloogiks saamise valudest ja väldete määramisest . Kolme luuleautori tekstid viivad meid Eestist sammukese kaugemale: Tuule Kanguri luuletustes liigub kodu mööda ilma ringi ning selle käigus sõnastatakse piiriala teismeea ja täiskasvanuelu vahel ja valutatakse pead, Johan Haldna luulemina kirjutab metroos, on üksi ja on koos, Gregor Mändma luulemina on ühtaegu klassikaline boheemlane ja idaeurooplane .
Sügisesed proosaveerud toovad endaga kaasa ka Värske Novelli konkursi esimesed viljad. Peapreemia pälvinud Triinu Kree tekst on tormiline sissevaade noore naise eneseotsingutesse, eripremeeritud Katarina Kuningas jutustab jällegi naljakatest lapsepõlvejuhtumistest ja suureks kasvamisest. Kui Kirke Perteli novell räägib kallist lapsepõlvesõbrast, kes jätab sügavad jäljed kogu eluks, siis Laura Tombachi tekst on aga õrn palve masendunud sõbrale, kes paistab elust aina kaugemale libisevat. Ning lõpetuseks Laur Teiva humoorikas lühijutt, mis lahkab inimesi ja nende söömisharjumusi.
Lisaks on septembrinumber õige rahvusvaheline! Kõigepealt peatume Soomes. Nimelt kutsus Margaret Tilk kokku kolm Värske Rõhu autorit – Reijo Roosi, Mona Tärgi ja Helena Aadli –, et vestelda ühise tausta ja identiteedi teemadel ning aru saada sellest, kas eesti-soome või soome-eesti taust mõjutab üldse midagi või kedagi . Juttu tuleb institutsionaalsest elust, „headest“ ja „halbadest“ mamudest ning muidugi Mika Waltarist ja Aku Ankkast, Hesburgerist ja IKEAst. Pilti tegi Bethriin Pilv!
Balti vihikust leiab aga luulet ja proosat kaheteistkümnelt noorelt läti ja leedu autorilt, kes osalesid jaanuaris Eestis noorte Balti kirjanike talvekoolis , ning päeviku eesti korraldajate-osalejate muljetega . Esineb kotkaid, sipelgaid, ultrahelipilte, öösärke ja kojamehi, jäetakse hüvasti suletud heksameetritehase ja lüüriliste subjektide kirikuga, peetakse liiklusohtlikke arutelusid isikliku kirjanduse piiride ja selle üle, mis juhul ikkagi üldse VÕIB KIRJUTADA. Hoiatus! Lugemine võib tekitada soovi hakata õppima läti või leedu keelt.
Seekordses välgatuses tähistame J.D. Salingeri 105. sünniaastapäeva! Nimelt kirjutab Rahel Ariel Kaur kultuskirjaniku ühest kõige vähem tuntust ja mõistetust, hullumeelselt metatekstuaalsest teosest – 1963. aastal ilmunud romaanist „Seymour: sissejuhatus“. Kriitikarubriigis saavad aga sõna Johanna Rannik, kes kirjutab Sveta Grigorjeva mullu ilmunud luulekogust „Frankenstein“, ning kolm kriitikadebütanti! Liisbet Urba arvustab Piret Jaaksi romaani „Taeva tütred“, Ilo Tuule Rajand Sven Mikseri „Varedat“ ja lõppeks võtab Reijo Roos ette Triinu Kree debüütkogu „Kajakalinnad“.
Septembrinumbris soovitab kolme põnevat raamatut kriitik, kuraator, pedagoog ja kultuurikorraldaja Airi Triisberg, numbri illustreeris Martin Kipper.