Klassikalise filoloogi Marju Lepaljõe raamatus leidub nii ilmunud kui
ka ilmumata tekste, ettekandeid ja põhjalikke uurimusi, alates
lühematest arvustustest ajalehtedele-ajakirjadele kuni magistritöö
materjalideni. Marju Lepajõe stiil on vaimukas ja kergesti loetav.
Käesolev kogumik hõlmab nii artikleid antiikautoritest kui ka
kaasaegsete uurijate teoste käsitlusi.
Marju Lepajõe lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti
filoloogia erialal 1985. Aastail 1988–1991 oli ta statsionaarses
aspirantuuris klassikalise filoloogia erialal Leningradi Riikliku
Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures. 1996. aastal
kaitses ta klassikalise filoloogia magistrikraadi Tartu Ülikoolis
tööga “Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle
sidemed kaasaja historiograafiaga”. 1985–1988 töötas Lepajõe
vanemraamatukoguhoidjana Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja
haruldaste raamatute osakonnas. 1992–1993 oli ta assistent Tartu
Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures ning 1993–1998
ladina ja kreeka keele lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Alates
1998 on ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur.
Klassikalise filoloogi Marju Lepaljõe raamatus leidub nii ilmunud kui
ka ilmumata tekste, ettekandeid ja põhjalikke uurimusi, alates
lühematest arvustustest ajalehtedele-ajakirjadele kuni magistritöö
materjalideni. Marju Lepajõe stiil on vaimukas ja kergesti loetav.
Käesolev kogumik hõlmab nii artikleid antiikautoritest kui ka
kaasaegsete uurijate teoste käsitlusi.
Marju Lepajõe lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti
filoloogia erialal 1985. Aastail 1988–1991 oli ta statsionaarses
aspirantuuris klassikalise filoloogia erialal Leningradi Riikliku
Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures. 1996. aastal
kaitses ta klassikalise filoloogia magistrikraadi Tartu Ülikoolis
tööga “Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle
sidemed kaasaja historiograafiaga”. 1985–1988 töötas Lepajõe
vanemraamatukoguhoidjana Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja
haruldaste raamatute osakonnas. 1992–1993 oli ta assistent Tartu
Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures ning 1993–1998
ladina ja kreeka keele lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Alates
1998 on ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur.