Raamat kaasneb näitusega „Alguses olid … Köler ja Weizenberg“ Kadrioru kunstimuuseumis . Eesti rahvusliku professionaalse kunsti rajajate Johann Köleri ja August Weizenbergi loomingu näitus Kadrioru kunstimuuseumis toimub Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal ning ühtaegu Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeliaasta künnisel. Need suurmeistrid panustasid iseseisva Eesti sündi nii oma loomingu kui ka osalemisega rahvuslikus liikumises.
Köleri teostest nähti kodumaal tema eluajal vaid üksikuid. Weizenbergi teosed jõudsid kodupublikuni varem ja suuremal arvul. Õppides akadeemiates – Köler Peterburis ning Weizenberg Berliinis, Peterburis ja Münchenis – olid nad omaks võtnud kunstiideaalid, millele jäid truuks oma loometee lõpuni. Seetõttu pälvisid nad kriitikat 20. sajandi alguse uuendusmeelselt kunstnike põlvkonnalt. Kunstiajaloo hinnangud akadeemilisele kunstile on muutunud objektiivsemaks ajalise distantsi suurenedes – on hakatud nägema selle arengut, seoseid uuenduslike vooludega. Sellest tulenevalt vajavad teatavaid korrektiive ka hinnangud Weizenbergi ja Köleri loomingule, ehkki selle kõrget professionaalset taset ja tähendust eesti kunstikultuuri jaoks on ennegi tunnistatud. Õigusega on eriti hinnatud Estica’t kummagi meistri loomingus. Kuid ainestik ei määra kunsti rahvuslikkust, nagu seda ei määra ükski kunstisuund. Rahvusliku kunsti aspektist on vägagi oluline, et Köler maalis oma teoseid näiteks Roomas ja Pariisis ning et Weizenbergi paelusid Shakespeare’i tegelaskujud. Rahvusliku kunsti seisukohast on tähtis, et juba alguses olid meil maailmakodanikud.
Raamat kaasneb näitusega „Alguses olid … Köler ja Weizenberg“ Kadrioru kunstimuuseumis . Eesti rahvusliku professionaalse kunsti rajajate Johann Köleri ja August Weizenbergi loomingu näitus Kadrioru kunstimuuseumis toimub Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal ning ühtaegu Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeliaasta künnisel. Need suurmeistrid panustasid iseseisva Eesti sündi nii oma loomingu kui ka osalemisega rahvuslikus liikumises.
Köleri teostest nähti kodumaal tema eluajal vaid üksikuid. Weizenbergi teosed jõudsid kodupublikuni varem ja suuremal arvul. Õppides akadeemiates – Köler Peterburis ning Weizenberg Berliinis, Peterburis ja Münchenis – olid nad omaks võtnud kunstiideaalid, millele jäid truuks oma loometee lõpuni. Seetõttu pälvisid nad kriitikat 20. sajandi alguse uuendusmeelselt kunstnike põlvkonnalt. Kunstiajaloo hinnangud akadeemilisele kunstile on muutunud objektiivsemaks ajalise distantsi suurenedes – on hakatud nägema selle arengut, seoseid uuenduslike vooludega. Sellest tulenevalt vajavad teatavaid korrektiive ka hinnangud Weizenbergi ja Köleri loomingule, ehkki selle kõrget professionaalset taset ja tähendust eesti kunstikultuuri jaoks on ennegi tunnistatud. Õigusega on eriti hinnatud Estica’t kummagi meistri loomingus. Kuid ainestik ei määra kunsti rahvuslikkust, nagu seda ei määra ükski kunstisuund. Rahvusliku kunsti aspektist on vägagi oluline, et Köler maalis oma teoseid näiteks Roomas ja Pariisis ning et Weizenbergi paelusid Shakespeare’i tegelaskujud. Rahvusliku kunsti seisukohast on tähtis, et juba alguses olid meil maailmakodanikud.