Read Anywhere and on Any Device!

Subscribe to Read | $0.00

Join today and start reading your favorite books for Free!

Read Anywhere and on Any Device!

  • Download on iOS
  • Download on Android
  • Download on iOS

Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu

Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu

Anu Kõlar
0/5 ( ratings)
Uurimus „Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu” käsitleb ühe loovisiksuse – Cyrillus Kreegi – elukirjutuse kaudu
muusikaelu erinevaid tahke ja protsesse Eestis. Töö esmaseks metodoloogiliseks
lähtekohaks on muusikabiograafi line vaatlusviis, millele liituvad struktuuriajaloolise ja paigafi losoofi lise meetodi aspektid. Selliselt kombineeritud lähenemine võimaldab üksikindiviidi mitmekülgselt portreteerida ning näidata teda
paljudes suhetes ja seostes kaasinimestega, erinevate institutsioonidega, muusikaelu sündmuste ja arengutega ning tuua välja isiku ja tema sotsiaalkultuurilise
keskkonna vastastikuseid mõjutusi.
Ajavahemik, mida siinne käsitlus hõlmab, kattub üldjoontes Cyrillus Kreegi
eluaastatega , kuid uurimus keskendub peamiselt neile ligi neljale
kümnendile alates 1921. aastast, mil Kreek oli loojana ja Eesti muusikaelus osalejana kõige aktiivsem. Muutused ja pöördepunktid uuritava subjekti elus on
suuresti määranud käesoleva töö liigenduse ja struktuuri. Nii valmistab sissejuhatusele järgnev 2. peatükk ette põhiteemasid, milles tuuakse välja need inimesed ja sündmused Cyrillus Kreegi lapsepõlve- ja noorusajast, mis kõige enam
kujundasid tema loomingulist natuuri, arusaamu ja hilisemaid
töövaldkondi. 3. peatükis antakse ülevaade Kreegi laiahaardelisest tegevusest
Haapsalus ajavahemikul 1921–1940, peatudes paiga muusikaharidusel, kooriliikumisel, kontsertidel, laulupäevadel ja eestirootslaste muusikaelul ning näidates Kreegi rolli nende alade edendamisel. Uurimuse 5. peatükk algab aastast
1940, mil Cyrillus Kreek kutsuti Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Konservatooriumi kõrval võetakse lähema vaatluse alla Heliloojate Liidu asutamine
ja toimimine. Tollaste institutsioonide ja muusikainimeste tegevust mõjutasid
otsustavalt okupatsioonivõimud ja totalitaarne ideoloogia, mille surve ja ulatuse
kirjeldamine on üks peatüki keskseid teemasid.
Cyrillus Kreegi loomingu- ja vaimuilma käsitlusele on pühendatud uurimuse 4. peatükk. Selles arutletakse komponeerimise tähtsuse ja tähenduse üle
helilooja igapäevaelus, tuuakse välja tema peamised loomingužanrid ja inspiratsiooniallikad. Helilooja teoseid vaadeldakse peamiselt muusikaloolisest ja
-elulisest aspektist, st kirjeldatakse nende saamislugu, asjaolusid, mis soodustasid või takistasid helitööde jõudmist Eesti kontserdipraktikasse ning vastukaja,
mida need muusikaavalikkuses pälvisid. Kreegi noodi- ja raamatukogu ning
raadiokuulamispäevikute põhjal püütakse portreteerida heliloojat kui avara huvideringiga intellektuaali.
Language
Estonian
Pages
286
Format
Paperback
Release
January 01, 2010
ISBN 13
9789985979792

Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu

Anu Kõlar
0/5 ( ratings)
Uurimus „Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu” käsitleb ühe loovisiksuse – Cyrillus Kreegi – elukirjutuse kaudu
muusikaelu erinevaid tahke ja protsesse Eestis. Töö esmaseks metodoloogiliseks
lähtekohaks on muusikabiograafi line vaatlusviis, millele liituvad struktuuriajaloolise ja paigafi losoofi lise meetodi aspektid. Selliselt kombineeritud lähenemine võimaldab üksikindiviidi mitmekülgselt portreteerida ning näidata teda
paljudes suhetes ja seostes kaasinimestega, erinevate institutsioonidega, muusikaelu sündmuste ja arengutega ning tuua välja isiku ja tema sotsiaalkultuurilise
keskkonna vastastikuseid mõjutusi.
Ajavahemik, mida siinne käsitlus hõlmab, kattub üldjoontes Cyrillus Kreegi
eluaastatega , kuid uurimus keskendub peamiselt neile ligi neljale
kümnendile alates 1921. aastast, mil Kreek oli loojana ja Eesti muusikaelus osalejana kõige aktiivsem. Muutused ja pöördepunktid uuritava subjekti elus on
suuresti määranud käesoleva töö liigenduse ja struktuuri. Nii valmistab sissejuhatusele järgnev 2. peatükk ette põhiteemasid, milles tuuakse välja need inimesed ja sündmused Cyrillus Kreegi lapsepõlve- ja noorusajast, mis kõige enam
kujundasid tema loomingulist natuuri, arusaamu ja hilisemaid
töövaldkondi. 3. peatükis antakse ülevaade Kreegi laiahaardelisest tegevusest
Haapsalus ajavahemikul 1921–1940, peatudes paiga muusikaharidusel, kooriliikumisel, kontsertidel, laulupäevadel ja eestirootslaste muusikaelul ning näidates Kreegi rolli nende alade edendamisel. Uurimuse 5. peatükk algab aastast
1940, mil Cyrillus Kreek kutsuti Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Konservatooriumi kõrval võetakse lähema vaatluse alla Heliloojate Liidu asutamine
ja toimimine. Tollaste institutsioonide ja muusikainimeste tegevust mõjutasid
otsustavalt okupatsioonivõimud ja totalitaarne ideoloogia, mille surve ja ulatuse
kirjeldamine on üks peatüki keskseid teemasid.
Cyrillus Kreegi loomingu- ja vaimuilma käsitlusele on pühendatud uurimuse 4. peatükk. Selles arutletakse komponeerimise tähtsuse ja tähenduse üle
helilooja igapäevaelus, tuuakse välja tema peamised loomingužanrid ja inspiratsiooniallikad. Helilooja teoseid vaadeldakse peamiselt muusikaloolisest ja
-elulisest aspektist, st kirjeldatakse nende saamislugu, asjaolusid, mis soodustasid või takistasid helitööde jõudmist Eesti kontserdipraktikasse ning vastukaja,
mida need muusikaavalikkuses pälvisid. Kreegi noodi- ja raamatukogu ning
raadiokuulamispäevikute põhjal püütakse portreteerida heliloojat kui avara huvideringiga intellektuaali.
Language
Estonian
Pages
286
Format
Paperback
Release
January 01, 2010
ISBN 13
9789985979792

Rate this book!

Write a review?

loader