Ajalooarhiivi toimetiste sarjas ilmus Eesti lähiajaloo professori Tõnu Tannbergi koostatud teemanumber „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“. Kogumik koondab ühtede kaante vahele 12 artiklit, mis käsitlevad eri tahke Eesti NSV ajaloost suurriikidevahelise vastasseisu – külma sõja – taustal.
Kõneksolevas teemanumbris võetakse vaatluse alla Moskva kavad sovetiseerimisprotsessi käivitamisel sõjajärgses Eesti NSV läbi ÜKP KK Eesti büroo tegevuse , analüüsitakse külma sõja aegset suurriikidevahelist ideoloogilist vastasseisu Eesti NSV ajakirjanduse , kooliõpikutes esiletoodud vaenlase ja kangelase kuvandi ning nõukoguliku usupoliitika muutuste näidetel. Lisaks käsitletakse külma sõja alguseperioodi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi Eestile , liiduvabariigi haldusaparaadi ühe põhiosise – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – rahvuslikku koosseisu , julgeolekuorganite juurdlustoimikuid kui ajalooallikaid , KGB tegevust propagandakirjanduse üllitamisel mõjutamaks tolleaegset avalikku arvamust , sõjajärgsel perioodil toimunud liiduvabariigi asetleidnud parteipuhastusi NSV Liidus ja Ida-Euroopas toimunud analoogiliste sündmuste kontekstis ning külma sõja aegseid sõjasüüdlaste karistamiseks korraldatud näidiskohtuprotsesse Nõukogude Eestis . Kogumiku autorite tähelepanu on pälvinud ka Saksamaa Liitvabariigis resideerinud Eesti pagulaspoliitikute diplomaatilist tegevus ja nende vaateid rahvusvahelisele poliitikale ning J. Stalini surma järel poliitiliste olude pehmenedes ja osaliselt suurriikidevahelise nn. kultuuridiplomaatia kattevarjus võimalikuks saanud soomlaste huvireisid Eesti NSV-sse ajavahemikul 1955-1980 .
Artiklite kogumik „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“ on valminud sihtteema „Eesti külma sõja ajastul“ raames.
Ajalooarhiivi toimetiste sarjas ilmus Eesti lähiajaloo professori Tõnu Tannbergi koostatud teemanumber „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“. Kogumik koondab ühtede kaante vahele 12 artiklit, mis käsitlevad eri tahke Eesti NSV ajaloost suurriikidevahelise vastasseisu – külma sõja – taustal.
Kõneksolevas teemanumbris võetakse vaatluse alla Moskva kavad sovetiseerimisprotsessi käivitamisel sõjajärgses Eesti NSV läbi ÜKP KK Eesti büroo tegevuse , analüüsitakse külma sõja aegset suurriikidevahelist ideoloogilist vastasseisu Eesti NSV ajakirjanduse , kooliõpikutes esiletoodud vaenlase ja kangelase kuvandi ning nõukoguliku usupoliitika muutuste näidetel. Lisaks käsitletakse külma sõja alguseperioodi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi Eestile , liiduvabariigi haldusaparaadi ühe põhiosise – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – rahvuslikku koosseisu , julgeolekuorganite juurdlustoimikuid kui ajalooallikaid , KGB tegevust propagandakirjanduse üllitamisel mõjutamaks tolleaegset avalikku arvamust , sõjajärgsel perioodil toimunud liiduvabariigi asetleidnud parteipuhastusi NSV Liidus ja Ida-Euroopas toimunud analoogiliste sündmuste kontekstis ning külma sõja aegseid sõjasüüdlaste karistamiseks korraldatud näidiskohtuprotsesse Nõukogude Eestis . Kogumiku autorite tähelepanu on pälvinud ka Saksamaa Liitvabariigis resideerinud Eesti pagulaspoliitikute diplomaatilist tegevus ja nende vaateid rahvusvahelisele poliitikale ning J. Stalini surma järel poliitiliste olude pehmenedes ja osaliselt suurriikidevahelise nn. kultuuridiplomaatia kattevarjus võimalikuks saanud soomlaste huvireisid Eesti NSV-sse ajavahemikul 1955-1980 .
Artiklite kogumik „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“ on valminud sihtteema „Eesti külma sõja ajastul“ raames.