„Baltimaad ja Kreml“ uurib ulatusliku arhiivimaterjali põhjal küsimust, kuidas muutusid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Baltikumiks. Autor käsitleb põhjalikult Balti riikide sovetiseerimise mehhanisme ja inimesi, kes vastavate otsuste tegemise taga seisid. Millal tekkis Stalinil mõte Balti riigid sovetiseerida? Kuidas muutusid Balti riikide nõukogude süsteemi lülitamise meetodid? Kuidas arenesid Kremli ja Balti riikide eliidi ning sealsete rahvaste suhted? Neile ja paljudele muudele küsimustele aitavad autoril vastuseid leida Venemaa arhiividest leitud rohked dokumendid ja rikkalik erialakirjandus.
Jelena Zubkova on Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli professor, üks tänapäeva hinnatumaid Vene lähiajaloolasi, kelle peamine uurimisvaldkond on Teise maailmasõja järgse Venemaa ajalugu. Ta on avaldanud mitu monograafiat ja arvukalt artikleid. Viimastel aastatel on üheks tema oluliseks uurimisteemaks olnud Venemaa ja Balti riikide suhted Stalini valitsemisajal.
„Baltimaad ja Kreml“ uurib ulatusliku arhiivimaterjali põhjal küsimust, kuidas muutusid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Baltikumiks. Autor käsitleb põhjalikult Balti riikide sovetiseerimise mehhanisme ja inimesi, kes vastavate otsuste tegemise taga seisid. Millal tekkis Stalinil mõte Balti riigid sovetiseerida? Kuidas muutusid Balti riikide nõukogude süsteemi lülitamise meetodid? Kuidas arenesid Kremli ja Balti riikide eliidi ning sealsete rahvaste suhted? Neile ja paljudele muudele küsimustele aitavad autoril vastuseid leida Venemaa arhiividest leitud rohked dokumendid ja rikkalik erialakirjandus.
Jelena Zubkova on Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli professor, üks tänapäeva hinnatumaid Vene lähiajaloolasi, kelle peamine uurimisvaldkond on Teise maailmasõja järgse Venemaa ajalugu. Ta on avaldanud mitu monograafiat ja arvukalt artikleid. Viimastel aastatel on üheks tema oluliseks uurimisteemaks olnud Venemaa ja Balti riikide suhted Stalini valitsemisajal.